lumelaua treener
Brief info
Minu lumelaua armastus sai alguse aastal 2011, mäesuusaarmastus aga juba 2005. aastal. Suusatama õppisin ma sõnagi inglise keelt oskamata Austria alpides kohalikus suusakoolis. Esimest korda alpides olles otsustasin, et kui järgmisel kooliaastal ütlevad vanemad, et pean tublisti õppima, muidu ei saa koolivaheajal Egiptusesse, siis teatan neile, et mina lähen edaspidi vaid alpidesse.
Suusatada oli vahva, aga kuna minu suur õde ja meie lumekooli vedur Stiina sõitis juba mõnda aega lumelauaga, mõtlesin ka mina selle ära proovida. Sarnaselt temale pusisin lausa kolm talve ning tegin endale palju-palju haiget. Seetõttu soovitan soojalt, tule kasvõi ühel korral mõne instruktori juurde, õpi meiega, kuidas on kõige pehmem ja vahel ka lõbus kukkuda ning ära raiska kolme talve nii nagu tegin mina!
Lumelauda nuusutasin algul just Valgehobusel, mis on tõesti suurepärase laiuse ja kaldega mägi just alustavale lumelaudurile ja suusatajale. Oli ka neid õhtuid, kus ma käsi vastu maad tagusin ja ütlesin, et mina enam siia ei tule. Tänaseks aga jumaldan Valgehobuse talvevõlumaad ning muidugi lumelauatamist üleüldiselt.
Mäletan, kuidas isa viitsis mind peaaegu igal nädalavahetusel Valgehobusele sõidutada ning veetis ise aega kas hubases kohvikus tööd tehes või matkaradadel jalutades. Ju sellest ka tema hea vorm veel tänagi!
Asi mis iga spordi või hobi juures on veel vahva, on see seltskond ja need inimesed, kes Sinu ümber tekivad. Punt, kes naudib sama tegevust, rääkimata siis veel vahvatest hobireisidest. Iga aastaga lehvitab mäel mulle üha enam lapsi ja täiskasvanuid nägu naerul ja see tunne on südantsoojendav.
Tegelikult ei ole ma eriti kunagi suutnud paigal püsida ja olen igasugu vahvates trennides käinud. Mis aga lumealadel on kõige vahvam, seda saab teha värskes õhus. Ja kui Sa nüüd arvad, et see on ju ainult talvel nii, siis suviti sõidan ma veelauda (wakeboard'i), kas siis kaablipargis või mõne paadi taga. Samuti saab sõita lohesurfi nii suvel vees kui ka talvel lumel.
Kui ma alustasin Eesti Suusaliidu all lumelauatreeneriks õppimist, ei mahtunud mulle pähe, kuidas on võimalik kolme tunniga see selgeks saada ja miks mina siis kolm talve sellele raisanud olin?! Tänaseks on mul aga sadu tõestusi vahvate õpilaste näol nii laste kui ka täiskasvanute seas, kes selle võimalikkust saavad kinnitada.
Veel ühe aspektina on minu salamissiooniks pakkuda lastele lõbusat tegevust ning soovi neis endas avastada uusi tegevusi ja arendada erinevaid oskusi. Üldjuhul on see kõik nakkav ning kujuneb välja regulaarne liikumisharjumus kogu eluks. Selle kinnituseks on mul näiteks 84-aastane vanaema, kes ostis sel suvel omale tõukeratta, õnneks mitte elektrilise.
Värske õhk teeb tuju heaks ja põsed punaseks. Samuti on liikuda mõnus ja mälestus sellest on minu arvates palju vahvam kui mälestus mõne ekraani taga veedetud ajast. Sa ei pea olema sugugi sportlane, Sul peab olema vaid pisut uudishimu ja proovimise julgust. Kui Sul on kasvõi korra tulnud mõte, et tahaks ka proovida, siis tule ja tule juba see talv - usu, Sa ei kahetse!
Mina koolitan eesti ja inglise keeles.